Droonid ja lennureeglid

Droon pole mänguasi. Isegi siis, kui see kellelegi pähe ei kuku, piisab kasvõi sõrme tiivikusse pistmisest, et väga valus oleks. Mis tähendab, et enne kui asud lennutama, loe läbi kasutusjuhend, vaata läbi tutvustavad videod ja veendu oma oskustes drooni piloteerida ka siis, kui näiteks GPS või kompass ei toimi. Kui neid oskuseid veel pole, siis ära suure drooniga katsetama parem hakka. See on ohtlik ja kallis lõbu. Kui üldse “lõbu” on sobilik siin kontekstis öelda.

Kõik raadio teel juhitavad lendavad asjad liigituvad “Mehitamata õhusõidukite” kategooriasse, millele kehtib terve hunnik lennureegleid. Need reeglid on selleks, et droonid, lennukid ja kopterid õhus kokku ei saaks. Linnud ajavad sellegipoolest omi asju, suurusele vaatamata. Kui tahad neid reegleid ise lugeda, siis näiteks siit võid alustada.
See on aga Lennuinfo andmebaas nimega eAIP

Droonilennutamise aspektist on olulised kaks asja – lennutamise asukoht ja kõrgus. Eesti kohal olev õhk on jagatud nn õhuruumideks, millest suur osa on kontrollitav ja suur osa mitte. “Kontrollitav õhuruum” tähendab, et et seal viibimiseks tuleb omada lennuluba ja olenevalt kõrgusest ka muid asju – nagu transponder drooni küljes ja pidev raadioside lennujuhiga. Enamasti algab kontrollitud õhuruum 500 jala ehk umbes 150 meetri kõrguselt – mis tähendab, sellest allpool lendamiseks pole luba vaja, sellest ülevalpool lendamiseks aga ei piisa ainult loast, vaid on juba vaja neid teisi asju ka. Lennuväljade lähedal olevad alad on aga “kontrollitavad” alates maapinnast, mis tähendab, et igal juhul – kasvõi sentimeetri kõrgusel lennates – on selleks vaja omada Lennuameti luba. Näiteks siin kaardil on kujutatud Tallinn ja kõikvõimalik lendamisse puutuv. Sinise punktiiriga ümbritsetud ala on kontrollitav õhuruum (maapinnast alates). Nagu näed, on kogu Tallinn ja palju selle lähiümbrusest kontrollitavas õhuruumis alates maapinnast. Samal kaardil on terve Eesti ja kontrollimata/kontrollitavad õhuruumid. Viimased jäävad väljapoole roosa joonega tähistatud alasid – teiste sõnadega, roosad alad on juba kontrollimata õhuruum kuni 500 jala kõrguseni. Eestis on paljud alad kontrollitavad ka vastavalt kellaajale – nagu näiteks Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamade ümbrus. Ajutistest piirangutest saab lugeda siit (NOTAM teated - Notice To Airmen). Kui sul on kahtlusi, kas siin või seal ikka võib lennata või mitte, tasub alati Lennuametist järgi küsida. Jah, see kõik võib tunduda hiina keelena, aga lennundus ei peagi lihtne olema, eks ole.

Kuidas seda luba siis saab?
Selleks on vaja saata taotlus lennuametisse, näiteks aadressile ecaa@ecaa.ee. Taotluses tuleb märkida õhusõiduki käitaja (ehk droonipiloot nimeliselt), lennutamise asukoht, raadius keskpunktist, kõrgus ja aeg (või ajavahemik), varuplaan ja muud asjaolud. Kui sa ise ei oska keerulisi dokumente koostada, siis on võimalik luba saata ka lehelt www.lennuluba.ee. Taotlus(t)e menetlemise eelduseks on, et käitaja nimel on tasutud riigilõiv 64 eurot. Selle raha eest saab taodelda lubasid aasta jooksul.

Kui sul on juba luba olemas:
• Käitaja peab enne lennutamist tutvuma õhuruumi puudutava infoga (kehtiva lennundusteabe kogumikuga (AIP), kehtivate AIP lisadega ning NOTAM teadetega).
• Enne igat mehitamata õhusõidukite lennutamise algust tuleb saada luba Tallinna lennujuhtimiskeskuse vahetuse vanemalt telefonil 625 8254.
• Vahetuse vanemal on õigus lähtuvalt liiklusolukorrast lükata edasi loas toodud mehitamata õhusõiduki käitamise algus.
• Lennujuhil on õigus maandada vajaminevaks ajaks liiklusolukorrast lähtuvalt mehitamata õhusõiduk, kui see peaks vajalikuks osutuma.
• Käitaja kohustub koheselt teavitama vahetuse vanemat, kui mehitamata õhusõidukiga on kadunud side ning see lendab kontrollimatult.

Õhusõiduki lennuloa väljaandmise teenusstandard
Eesti õhuruumi tutvustus
AIP, AIP lisad ja NOTAM
Regulatsioonid, nõuded ja tuleviku suunad
Kooskõlastuskohustusala Tallinna CRT-is